Toitumine on teadmiste küsimus

Kui rääkida toitumise korraldamisest, siis kõige tähtsamad 3 asja tähtsuse järjestuses mille vastu eksitakse on järgmised:

  1. Süüakse valel ajal. Hommik ja õhtu on omavahel vahetusse läinud.
  2. Süüakse liiga palju. Nii korraga, kui ka kokku.
  3. Inimene on mingil põhjusel jätnud ühe makrotoitainete grupi oma toitumissedelist välja või on tasakaalu lihtsalt väga paigast ära nihutanud.

Teema millel tahaks selles artiklis lähemalt peatuda on kõige levinum väärarusaam toitumise kohta. Valel ajal söömine. Kui alustada kliendiga juttu hommikusöögi tähtsusest, siis tuleb pea alati välja, et inimesele ei ole hommikusöögi suur tähtsus võõras. Seejärel kuuleb siiski liiga tihti: "aga mul ei ole hommikul kõht tühi," "mul ei lähe lihtsalt hommikul mitte midagi alla." Tahaksin siinkohal seda probleemi aidata lahti mõtestada. Enamus inimesi, kes selliste avaldustega lagedale tulevad- kindlasti üle poole inimestest-, ei ole endale lihtsalt teoreetiliselt toitumise põhimõtteid selgeks veel mõtelnud. Toitumise korralduse nagu väga paljud muud protsessid võtame me omaks kasvatuse ja kohanemise abil. Me kohandame toitumise oma ümbruse ja tegemistega. Lisaks oleme me paljude tegurite mõjusfääris nagu näiteks halb reklaam, kodu lähedal asuvad poed ja kiirtoidukohad. Ilma teadliku tegevuseta reeglina ei toeta need tegurid meie tervislikku toitumist vaid vastupidi soodustavad rasvumist ja võivad olla tervisele kahjulikud. Toitumist ilma selle peale spetsiaalselt mõtlemata ei seata prioriteediks ning seetõttu on hommikul 30 minutit lisaund enne tööle kiirustamist paljude jaoks väärtuslikum kui korraliku hommikusöögi valmistamine ja söömine. Kuigi tööl ja koolis käimist iseloomustab hõivatus ja kiirustamine, siis ühe sooja söögikorra, mis tihti on inimesele hommikusöögi eest mahutavad enamus endale graafikusse ära. Lõuna juures on ohtlik veel kiire ja tihe päev, mil tihti tehakse juhuslik ja kiireim valik, mis ei käi tavaliselt käsikäes tervisliku ja inimese kehale vajaliku valikuga. Märkamatult on päevast saanud õhtu ning inimene jõuab koju. Ta on päeva üle elanud. Nüüd on aega kas iseenda või pere jaoks. On tavaline, et ajal mil keha hakkab juba vabastama hormoone, mis hakkavad inimest valmistama magama minekuks söövad inimesed sisse oma päeva kõige toekama toidukorra. Meie elumudel loob selliseks käitumiseks soodsad tingimused. Energiat täis õhtune toidukord on väga halb kolmel põhjusel

  1.  Inimene ei seedi toitu enne magama minekut ära. 
  2. Tekib süsteemne vastuolu, kus inimene ärkab hommikul ja tunneb, et ta kõht ei olegi tühi. Öösel energiakulu meie kehas väheneb miinimumini ning kuna tugev söögikord seedib meie kehas 8-12 tundi, siis hommikul ei tunnegi veel nälga.  
  3. Kui inimene sööb liiga vähe aega enne magamaminekut kahjustab see tema unekvaliteeti ja kogust, mis võimendab kogu protsessi negatiivsust veelgi.

Kuigi toitumise teema on väga lai ja mitmekülgne, siis näen seda kui enim levinud probleemi, mis mõjub nii toitumisele kui ka inimese üldisele elukvaliteedile pärssivalt. Müüdimurdjana pean lisama, et meie enam kui kahesaja kliendi seas ei ole veel olnud ühtegi, kellel ei oleks hommikul kõht tühi pärast seda kui ta on mõne päeva vältel oma toidukorrad mõtestanud ja kujundanud need ümber lähtuvalt oma keha vajadustest. Lisaks kaalu normaliseerumisele on kõrvalnähtustena preemiaks kaasas ka parem välja puhkamine, suurem jõudlus ja energiahulk päeval. 

Toitumine on tegelikult Teadmiste küsimus.